AVALEHT
Ants Tull “Kodu- ja metsloomadega levivad zoonootilised siseparasiidid Eestis”
15. veebruaril kell 15.30 W. Struwe 2, Tartu, Loodusuurijate Seltsi saalis
Lemmikloomade ja inimese vaheline side on tänapäeval kujunenud enneolematult sotsiaalseks. Enamik suhtub koertesse-kassidesse nagu pereliikmesse, kellega jagatakse eluruumi ja toitu, paraku jagatakse ka samu patogeene, näiteks zoonootilisi siseparasiite, kes levivad ulukitelt (nt punarebane, šaakal, hunt) looduses hulkuvatele lemmikloomadele ja edasi inimesele.
Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida metsloomade ja kasside-koertega levivaid nugilisi maa- ja linnakeskkonnas ning nende peamisi levikuteid mõjutavaid tegureid. Hinnati, kui suur osa loomadest on nakatunud ning milliseid (zoonootilisi) siseparasiite esineb. Lisaks võrreldi linna- ja maakasside ning koerte parasitofaunat, samuti selle kattuvust koertel ja ulukkiskjalistel ning vaadeldi toitumise mõju nakkusele.
Selgus, et Eestis on nakkusrisk nugilistega madalaim suurlinnades, suurem väikelinnades ning suurim nakkusrisk on maapiirkondades. Leiti, et lemmik- ja metsloomad on suurel määral nakatunud zoonootiliste helmintidega (paelussid, solkmed). Maapiirkonna koerad olid üheksa korda enam nakatunud parasiitidega kui linnakoerad, ja neil oli ka suur nugiliste kattuvus ulukkoerlastega, eriti šaakaliga. Varjupaiga kassidest olid nakatunud 50% – riskirühmas olid noored ja koduootel kassid, kes olid nakatunud ohtliku kassisolkmega. Erinevate kiskjaliste nakatumisel mängib olulist rolli söödav toit (närilised, toores ulukiliha).
Kokkuvõtvalt selgus, et lemmik- ja metsloomad on zoonootiliste siseparasiitide levitajad ja nakatutakse eelkõige loodusest püütud toidust või pinnase kaudu, mis on saastunud parasiidi munadega. Kõrge nakkuse tõttu on oht, et ulukitelt levivad zoonootilised siseparasiidid koduloomadele, neilt edasi inimesele – seda ohtu on senini alahinnatud. Seega on mõistlik parasiteerituse vähendamiseks piirata hulkuvate lemmikloomade juurdepääsu looduslikele aladele, kuid nakatumise korral määrata parasiidiliik ja seejärel konkreetne ravi.
Ettekannet on võimalik jälgida ka otse UTTV-s, Facebookis lingil: https://fb.me/e/2ln9gaFWl. Küsimusi saab ettekandjale esitada Sli.do keskkonnas koodiga: #3148636
Tauri Arumäe “Aerolidari ehk aerolaserskanneri kasutatamine metsaressursi kirjeldamiseks”
Tauri Arumäe uuris oma doktoritöös aerolidari ehk aerolaserskanneri kasutatavust metsaressursi kirjeldamiseks. Töö tulemusel töötati välja metoodikad metsa kõrguse ja metsa tagavara hindamiseks, lisaks uuriti aerolidari rakendatavust häiringute ning kõrguskasvu monitoorimiseks.
Peaasjalikult on hetkel kasutajaks RMK, kus töötades ma selle süsteemi üles olen ehitanud, aga metoodika on kindlasti rakendatav (ja praeguseks hetkeks ka leidnud rakenduse) näiteks Keskkonnaagentuuris, kus iga aastaselt Statistilise Metsainventuuri käigus Eesti metsaressurssi kaardistatakse. Lisaks võiks andmestik huvi pakkuda ka suurematele metsahaldusfirmadele (Tornator vmt).
Ettekanne toimub Tartu Ülikooli Raamatukogu seminariruumi Tõstamaa, 10. juunil kell 15.30. Tallinnas on ettekannet võimalik jälgida Tallinna Ülikooli Raamatukogu Uno-saalis.
Ettekannet on võimalik jälgida ka otse UTTV-s siin. Küsimusi saab ettekandjale esitada Sli.do keskkonnas koodiga: #127549
Eesti Looduse Mõttekoda alustab ettekandega märgalade taastamise vajalikkusest
Neljapäeval, 27. mail kell 15.30 toimub Eesti Looduse Mõttekoja sarja esimene loeng. Eesti kõrgkoolides kaitstud loodusteaduslikke doktoritöid kõigile huvilistele tutvustava sarja avaettekande „Suunisliigid märgalakoosluste taastamisel“ peab Elin Soomets Tartu Ülikoolist.
Soometsa uurimus käsitles looduslike märgalade taastamise vajalikkust. “Minu doktoritöö põhines ümbritseva keskkonna muutustele väga tundlike kahepaiksete ja rannaniidu kahlajate elupaikade jälgimisel,” tutvustas autor oma tööd. “Andsin ka täpsed soovitused, mida tuleks märgalade taastamisega tegelevatel organisatsioonidel väikeveekogude, soode ja kuivendatud rannaniitude taasloomisel arvesse võtta.” Tema sõnul võiks uurimusest abi olla näiteks ELF-il ja RMK-l.
Eesti Looduse Mõttekoja loengusarja üheks eesmärgiks on tutvustada doktoritöödes tehtud avastusi eesti keeles ja võimalikult kompaktselt. “Ettekanded on suunatud kõigile huvilistele, sh organisatsioonidele ja ettevõtetele, kelle tegevus on loodusega seotud” rääkis Looduseuurijate Seltsi president ja Eesti looduse mõttekoja üks eestvedajaid akadeemik Urmas Kõljalg. “Ma väga loodan, et neid andmeid, mida meie noored teadlased on kogunud, ja uurimusi, mis nende põhjal on tehtud, võetakse keskkonda puudutavate otsuste tegemisel arvesse. Seetõttu peamegi vajalikuks neid laiemale avalikkusele tutvustada.”
Enne suve on kavas veel üks ettekanne, 10. juunil räägib Tauri Arumäe Eesti Maaülikoolist lähemalt aerolidari ehk aerolaserskanneri kasutatavusest metsaressursi kirjeldamisel.
Esimest ja teist loengut saavad huvilised kuulata Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses ning otseülekandes Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Uno-saalis (Rävala pst. 10). Nendest teeb reaalajas ülekande UTTV (lingil https://www.uttv.ee/naita?id=31356) ning hiljem saab neid järelvaadata LUSi kodulehelt.
LUSi koostööpartnerid on selles projektis lisaks Tartu Ülikoolile, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile ning Eesti nelja suuremat ülikooli ühendavale doktorikoolile veel Teaduste Akadeemia, Tartu linn, TÜ raamatukogu ja EKI.
Lisateave: https://elm.ut.ee
Facebook´i üritus: https://bit.ly/3hSMRIv
Eesti looduse mõttekoja loengusari tutvustab loodusteaduslikke doktoritöid
Mai lõpus alustab Eesti looduse mõttekoja loengusari, mis tutvustab laiemale avalikkusele Eesti ülikoolides kaitstud, eelkõige loodusteaduslikke, aga ka teiste valdkondade doktoritöid. Kaks korda kuus toimuvates 45-minutilistes loengutes esitlevad oma teadustöid Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli ja TalTechi doktorandid.
„Meie kõrgkoolides kaitstakse suurepäraseid teadustöid,“ rääkis Loodusuurijate Seltsi (LUS) president ja Eesti looduse mõttekoja üks eestvedajaid, akadeemik Urmas Kõljalg. „Tahaksime, et nendest saaks osa võimalikult suur hulk inimesi ja just selleks olemegi uue sarja ellu kutsunud. Loengute lisaväärtuseks on eestikeelse teaduskeele ja terminoloogia areng, mille osas teeme tihedat koostööd Eesti Keele Instituudiga.“
Kõiki loenguid saab vaadata nii reaalajas otseülekandena kui ka hiljem salvestusena UTTV arhiivist. Loengusarja ühe koostööpartneri, Tartu Ülikooli raamatukogu abiga andmebaasistatakse kõik doktoritöödes kasutatud eestikeelsed terminid ning tehakse samuti avaandmetena kõigile kättesaadavaks.
„Loodame väga, et meie teaduse saavutused jõuavad loengute abil paremini ka innovatsiooniga tegelevate ettevõtjateni,“ sõnas Kõljalg. „Kindlasti väärivad meie noorte teadlaste tööd edasisi arutelusid, sest potentsiaali aidata kaasa uutele, meie riiki ja ühiskonda edasiviivatele lahendustele on neis igal juhul. Meie aitame noortel teadlastel oma saavutusi tutvustada.“
Loengusarja avaettekande teeb 27. mail Elin Soomets Tartu Ülikoolist, rääkides oma doktoritööst „Suunisliigid märgalakoosluste taastamisel“ („Focal species in wetland restoration“), mille ta kaitses 11. septembril 2020. Esimesed loengud toimuvad Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuse suures saalis, pärast LUSi maja remonti aga juba sealsetes ruumides. Tallinnas saab reaalajas esitlusi ja ülekandeid jälgida Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu peamajas, Uno-saalis (Rävala pst. 10).
Lisaks Tartu Ülikoolile, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, TalTech´ile ning Eesti nelja suuremat ülikooli ühendav doktorikoolile tehakse projekti käigus koostööd ka Teaduste Akadeemia, Tartu linna ja Kunstiakadeemiaga.
Lisateave:
Maris Hindrikson
maris.hindrikson@ut.ee
5542532
